Selleks, et Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, tuleb minna tagasi 2014. aastasse. Ehk isegi veel kaugemale, aga 2014-st piisab. Sel aastal tõi Bungie välja mängu nimega Destiny (edaspidi lühendatud D1). Ehkki minu algus selles maailmas oli konarlik ja katkendlik, sai sellest mängus 2015. aasta teises pooles minu peamine meelelahutus järgmiseks kolmeks ja pooleks aastaks. Nüüd, peaaegu neli aastat hiljem, oleks peaaegu võimatu üles kirjutada kõiki seiklusi, nalju ja inimesi, kelle ja millega D1 maailmas kokku puututud sai. Sellest hoolimata tahan ma paberile panna vähemasti mõned hetked, mis seda väärivad.
Lisaks soovile oma D1 ja (vähemal määral) Destiny 2 (edaspidi lühendatud D2) kroonikat tekitada, tundsin ma 2018. aasta esimeses pooles vajadust mingi enam-vähem positiivse ajaviite-hobi järele. Nii virtuaalne kui ka tegelik maailm olid mõlemad osaliselt haisema läinud ja kirjutamise olemus leevendab selle ebameeldivus tungi.
Edaspidised blogi sissekanded saavad keskenduma kindlatele D1 või D2 elementidele, relvadele, questidele ja nii edasi. Üritan tekitada ka võimalikult navigeeritava täägide süsteemi, mille abil kunagi oleks lihtsam soovitud sisu kiirelt leida.
Head lugemist.
