The Colony

Destiny 2 alguse PvP oli kummaline koht. Bungie mõte kogu värk 4v4 peale viia ja siis sealt mingit enda arusaamise mööda e-sporti arendada kukkus suhteliselt ninuli. Sellest kirjutan ehk kunagi pikemalt. Kuid üks kummalisemaid relvi, mis D2 Y1 PvP-s lärmi tegi, oli The Colony.

The Colony on eksootiline granaadiheitja. Mängu lisati see relv esimese DLC, Curse of Osiris osana. Relva saamiseks polnud vaja midagi teha, lihtsalt eksootilisi engramme avada ja loota, et see sealt kukub. Kuna eksootilised engrammid olid ebameeldivalt katki, siis oli see kõik RNG jumalate teha. Kuid relv ise oli seitse granaati salves hoidev granaadiheitja - ühe olulise erinevusega. Granaatide asemel tulistas The Colony ämblik-miine, mis automaatselt lähima vastase juurde sibasid ja siis õhku lendasid. See tegi relvast erakordselt madala skill-gapiga kahuri. Ja PvP-s, nii Quickplay kui Trials olukorras, sai sellest koheselt meta. Ämblikmiinid jälitasid teisi mängijaid suhteliselt kaugele ja ainuke viis nende eest pakku saada oli kõrgele õhku hüpates. Siin aga oli kaks probleemi: väiksemates ruumides olid ämblikmiinid suutelised ka mööda seinu ja lagesid ronima, mistõttu hüppamisest enam tolku polnud. Teiseks, mõistlik oli korraga kaks ämblikmiini välja tulistada. Siis oli tõenäoline, et esimene ärgitab mängijat hüppama, aga teine miin teeb talle maandudes ikka suuresti viga. Ja nõnda oligi, et The Colony oli ühtaegu kõige levinum ja seega ka kõige igavam relv PvP-s. PvE-s tegi relv küll korralikult pauku, aga reidi- ja straigibosside jaoks olid raketiheitjad jätkuvalt mõistlikumad. D2 esimese poole aasta sees arvati, et relva käitumist muudetakse ehk nerfitakse PvP pärast.

Ahjaa, relva tootjaks mängus sees on D2 uustulnuk, Veist Foundry. Ehkki relva disain on üks ilusamaid Veisti pakutu seast, jättis tavaline värviskeem suuresti soovida. Õnneks on relvale olemas ornament, mis selle valgeks värvib.

Black Spindle

Black Spindle.

Black Spindle on D1 teise aasta eksootiline snaiper. Oma olemuselt on see D1 esimese aasta legendaarse snaipri, Black Hammer taasloomine eksootilisele kujule. See legendaarne snaiper oli nii hea, et kusagil D1 teise aasta keskel kulutasime MindMaztaga uskumatult palju aega selle relva farmimiseks. Farmima pidi D1 järjekorras teist reidi, Crota's End. Mingi aeg sai see snaiper kollektsiooni kätte. Kuid Black Hammer kahvatus Black Spindle'i kõrval. Spindle oli relv, mida enamus tahtsid, sest see tegi ka D1 Y2 reidimise kordades lihtsamaks.

Aga Black Spindle'i saamise lugu oli palju põnevam. Selle relva kätte saamiseks lisasid arendajad mängu sõna otseses mõttes salajase missiooni. Kui salajase? Nii salajase, et selle leidmiseks pidi olema õige päev ja õige koht. Missiooniks oli D1 Y2, The Taken King story osana eksisteeriv Lost to Light missioon. Kuid salajase missiooni aktiveerumiseks sobis üksnes selle Heroic - ehk siis raskem - variant. Ja tol ajal ei olnud veel võimalik raskema missiooni raskusastet ise valida. Pidi ootama, et Heroic Lost to Light päevase Heroic Story osana ilmuks. Ja isegi siis ei olnud selle läbimine sugugi mitte triviaalne.

Lost to Light on jutustuse poolest huvitav missioon. Mängija tegelane reisib selle läbimiseks Kuu peale, kust leida tükike pooljumal Crota essentsi. Viimane on suure kristalli tüki kujul peidetud Hive'i poolt kaevatud tunnelite labürinti Kuu pinna all. Ja isegi kui kristall on kätte võideldud, takistavad haivid mängija lahkumist kogu väest. Missiooni tavapärase lõpetamise jaoks tuleb avada kolm järjestikust lukustatud ust. Kui mängija viimaks tagasi Kuu pinnale jõuab, et missioon edukalt lõpetatud. Kuid Black Spindle'i leidmiseks tuleb minna sootuks teises suunas. Enne viimase suletud ukse avamist tuleb joosta tolle ruumi teisse otsa. Sealtkaudu pääseb ühe teise missiooni/straigi (The Shadow Thief) alasse.

Straigi ruumidesse jõudes käivitub taimer. Mängijal on piiratud arv minuteid, et missiooni uus lõpp edukalt läbida. Kui aeg enne bossi maha võtmist nulli jookseb, on katse ebaõnnestunud ja mängija visatakse tagasi orbiidile. Ent isegi bossini jõudmine vajab pingutust. Igas ruumis enne bossi on ridamisi Taken vastaseid, kes tekivad Taken Blight keradest. Kõik kerad tuleb kiiresti maha võtta. Viimases ruumis ootab boss Driviks. Lisaks Driviksile tuleb siin ruumis samuti maha võtta mitu lainet Taken Blighte.

Kui boss ja kõik vastased ruumis enne aja lõppemist surnud on, loetakse missioon õnnestunuks. Iga meeskonna liige saab auhinnaks Black Spindle snaipri (kui neil antud missiooni veel sama tegelasega tehtud pole). Lisaks on võimalus saada auhinnaks laev nimega Vienna Singer.

Isegi kui see kirjeldus lihtsana näib, oli missioon ise kõike muud. Kogemus näitas, et isegi kolme mängija olemasolul ei lõppenud asi alati edukalt. Algajatele mängijatele sai saatuslikuks nii karm taimer kui ka suutmatus ruumides kiirelt õigeid sihtmärke valida. Praeguseks on see missioon muidugi kordades lihtsamaks muutunud - valdavalt mängijate enda levelite abil. Peale selle lisati Black Spindle hiljem ka kõrgendatud leveliga Crota's End reidi auhinnatabelitesse. Seega võis iga mängija seda sealt hea õnne peale saada. Aga laeva jaoks pidi alati salajast missiooni ennast mängima.

Miks Black Spindle nii hea oli? Sest see oli relv, mis oli tõsiselt võimas. Seda käes hoides oli mängijal tõeliselt tugev tunne. Selle eksootiline perk oli nimega White Nail. Mis tähendas, et kolm headshotti järjest pihta saades laadis relv automaatselt terve salve reservist uuesti täis. Ja miks see omakorda hea oli? Eks ikka reidibosside peal. Parimad näited nendest oleks King's Fall reidi Warpriest ja Golgoroth bossid. Mõlemad on hirmsad švammid, aga Black Spindle'ga hoolikalt sihtides oli võimalik neile lühikese ajaga jubedalt haiget teha. Mina kasutan D1 reide joostes Black Spindle't puhtalt nostalgia pärast tänini.

Miks see blog tehti?

Selleks, et Agu Sihvka kombel kõik ausalt ära rääkida, tuleb minna tagasi 2014. aastasse. Ehk isegi veel kaugemale, aga 2014-st piisab. Sel aastal tõi Bungie välja mängu nimega Destiny (edaspidi lühendatud D1). Ehkki minu algus selles maailmas oli konarlik ja katkendlik, sai sellest mängus 2015. aasta teises pooles minu peamine meelelahutus järgmiseks kolmeks ja pooleks aastaks. Nüüd, peaaegu neli aastat hiljem, oleks peaaegu võimatu üles kirjutada kõiki seiklusi, nalju ja inimesi, kelle ja millega D1 maailmas kokku puututud sai. Sellest hoolimata tahan ma paberile panna vähemasti mõned hetked, mis seda väärivad.

Lisaks soovile oma D1 ja (vähemal määral) Destiny 2 (edaspidi lühendatud D2) kroonikat tekitada, tundsin ma 2018. aasta esimeses pooles vajadust mingi enam-vähem positiivse ajaviite-hobi järele. Nii virtuaalne kui ka tegelik maailm olid mõlemad osaliselt haisema läinud ja kirjutamise olemus leevendab selle ebameeldivus tungi.

Edaspidised blogi sissekanded saavad keskenduma kindlatele D1 või D2 elementidele, relvadele, questidele ja nii edasi. Üritan tekitada ka võimalikult navigeeritava täägide süsteemi, mille abil kunagi oleks lihtsam soovitud sisu kiirelt leida.

Head lugemist.